...ja lumi tuli maha. Seda viimast oli meie kandis vähe, niiet see pole kõneväärt. Aga postituse kirjutamiseks andis ainet hoopis teine jätkulause.
...ja mu maja katel läks katki. Eile hommikul ärgates tundsin, et tuba veidi jahedavõitu. Hakatuseks mõtlesin, et katla andurid polnud jõudnud nii kiiresti kohaneda ilmamuutusega. Keerasin radikale suurema soojuse peale. Tavaliselt järgneb sellelele veesulin, aga nüüd oli täielik vaikus. Aimasin halba ja läksin katlaruumi vaatama. Nii oligi, vilkus veateade. Seda oli juhtunud ka suvel, aga siis vahetati pump ära ja kuigi veateadet vilgutas veel mõne korra, siis katla sisse-välja lülitamisega sai asi korda. Tegin nüüdki sama, aga see ei aidanud, umbes minuti pärast taastus endine seis. Pagan küll, peab see siis nädalavahetusel juhtuma, kui avariiteenistuse hind on kallim. Aga kaua sa ikka külmetad, helistasin katlaabisse. Lubati kella kahe ja nelja vahel tulla vaatama. Ei tuldud, vaid helistati, et enne ei jõua, kui kell 19, avariisid palju.
Kui meistrimees saabus, lootsin, et ehk on see lihtne variant, et gaasiklapp on miskipärast kinni läinud. Seda oletas telefonis esmane väljakutse vastuvõtja, kes soovitas see must nupp üles leida ja klapp uuesti lahti teha. Mina sellist nuppu ei leidnud ja olin ikka sunnitud tellima asjatundja. Nagu selgus kohe, polnud asi selles klapis. Mõne aja pärast tuli mees ebameeldiva teatega, et katla automaatika on rikkis ja selle väljavahetamine maksab 800 eurot. Samas pakkus spetsialist, et kuna katel on vana, oleks mõistlik see uuema mudeli vastu välja vahetada. Seda on mulle varemgi soovitatud, aga mõtlesin, et kuni väiksemate remontidega hakkama saab, ei hakka seda suurt tööd ette võtma. Nüüd tundub, et on aeg. Seda enam, et meistrimees pakkus, et kuna uue katla tellimine võtab nädala aega, aga ilm külm, siis oleks variant, et täna, st. pühapäeval toob ta uue elektroonika, aga kui saabub katel, võtavad selle tagasi ja lahutavad katla hinnast maha selle maksumuse. Ilmselt nii ma teengi. Uus katel maksab umbes 3500+ tööraha, aga mis parata. Praegu on mul alumisel korrusel +15 kraadi. Ülemist korrust sain soojendada õhksoojuspumba abil, ja magada oli päris mõnus 20-kraadises toas. Aga all langeb iga päev temperatuur 1-2 kraadi ja kaua nii vastu ei pea.
Hakkasin siis kehvale seisule vaatamata otsima helgemat vaatenurka. Leidsingi. Kui ma oleks pidanud tasulisele puusaopile minema, siis oleks see maksnud 5000-6000 eurot. Aga viimase perearsti külastuse ajal täitsime uuesti selle neetud küsitluslehe minu seisundi kohta ja saime tulemuseks 13 punkti. Meenutan, et see käpardist füsioterapeut sai mingil ime viisil mulle 34 punkti, kuigi seisund oli praegusega võrreldes üsna sama. Nüüd ehk panin mõnes punktis halvema hinnangu, ja arvasin, et ilmselt tuleb skoor umbes 20 punkti. Kust eelmine kord 34 punkti tuli, on mõistatus. Ilmselt oli füsiterapeudil tabel tagurpidi ees. Igal küsimusel oli 4 võimalikku vastust: saan teha, teen väikeste raskustega, teen suurte raskustega, ei saa üldse teha. Et kui ma ütlesin, et mingit tegevust saan suurte raskustega teha, siis pani ta mulle 3 punkti, mitte 1, sest küsimused olid nummerdatud kasvavas järjekorras.
Olin küll maruvihane, et kogu protsess tema käpardlikkuse pärast 3 kuud edasi lükkus, aga nüüd sain järgmisse vooru ja mulle määrati ortopeediaeg- aprillikuusse. Ja see pole mitte opiaeg, seda tuleb oodata ehk veel ligi aasta. Aga kes kannatab, see kaua elab. Kannatused on suurenenud küll, juba olen hakanud kepiga käima.
Aga ikkagi positiivselt: opist kokkuhoitud 6000 euroga saan nüüd katla ära vahetada ja jääb üle ka hambakroonide panekuks.
3 kommentaari:
Mõnikord näib, et asjad on kiusu täis. Millal hakkavad sukasilmad jooksma? Ikka siis kui seljas on lühem kleit. Millal auto punast diskot armatuuri viskab? enne piiki pühi! ja su katelgi ootas külmade saabumise ära.
Aga sul oli tema vastu salaplaan, lõpuks on ikkagi sinu võit :)
Loodan, et kõik laheneb kiiresti!
Praegu on tuba soe ja katlavahetus plaanis järgmisel esmaspäeval. Uuel katlal on 5 aastat garantii ja boileril 10 aastat. Pidi ökonoomsem ka olema. Nii et loodetavasti sellel teemal enam muretsema ei pea.
Kulla Kaamos, sinu mahlakas kommentaar meenutas nii mõndagi seika minevikust. Eksole, jooksvad sukasilmad olid eriti hullud siis, kui kandsid musti sukkpükse (ja seda ma tegin). Ja siis nõuka-ajast, kui oli kombeks sukasilmi üles võtta. Kas ise (mul see nõel siiamaani alles) või lasta seda teha Teenindusmajas. Ja mu eelmine auto tegi mulle ehmatuse esimese pikema sõidu ajal. Ilmselt oli mul ikka juhendiraamat kaasas, kust lugesin, et see on hoiatus, aga ei keela edasisõitu. Ja otse loomulikult oli see nädalavahetusel, kui sõitsin Hiiumaale kursusekaaslasele külla. Otsisin Haapsalus töökoda, kes aitaks aru saada, kui hull asi on, aga ükski polnud nädalavahetusel avatud. Sõitsin siis lõpuni ära, süda värisemas, ja selgus, et hullu polnud midagi. Lihtsalt ühes rehvis oli rõhk veidi langenud. Kursavennad kontrollisid kõik rehvid üle ja oskasid ka hirmutava ohuteate maha võtta.
Postita kommentaar