Mõtlesin, et minu päevad on nii igavad, et pole neid mõtet teistega jagada. Aga mis sa ära teed, loed teiste jutte ja vägisi kipuvad näpud klaviatuuri kallale, et teada anda, et aga minul on nii. No ja kaua ma ikka teiste kommentaariumi risustan, teen siis juba oma postituse.
Minu päev sõltub suuresti sellest,kuidas ma maganud olen. Täna ütles mu aktiivsusmonitor, et oli rahuldav öö. No eriti hea ta mulle ei tundunud, lõpuosas oli palju segaseid unenägusid. Aga eks see kaasnebki kerge une faasiga. Mu eelmine unemonitor jagas une kolmeks sordiks, sügav, kerge ja REM-uni. Uus neil kahel viimasel vahet ei tee, aga kas ongi vaja. Oluline on, et sügavat und oleks, see annab väljapuhkamise tunde. Seekord oli sügavat und ligi tund, mõnikord pole üldse, aga mõnikord on isegi ligi kaks tundi. See on juba suursaavutus. Täna tahtsin oma unepilti ka teiega jagada, sudisin telefonis ja juhendites ikka oma tund aega, et saaksin ekraanipildi salvestada. Varem see mul ei õnnestunud, aga täna sain hakkama. Niiet võib öelda, et päeva tegu on tehtud.
Meie kandis on veel kolmaski pood- RIMI. Seal käin ma põhiliselt kala ostmas. Seal on seenioridele sooduspäev esmaspäev. Kui eelmine kord käisin esmaspäeval, siis tsekil ma soodustust ei näinud. Küsisin teenindaja käest, miks ei ole. Selgus, et sissepääsu juures on mingi infokassa, kus tuleb kupong võtta ja siis alles kehtib soodustus. Seekord mässasin ennastunustavalt kupongi otsimisega ja lõpuks teenindaja abiga sain selle aktiveeritud. No miks peab asi nii keeruliseks aetud olema. Ilmselt ikka sellepärast, et siis kõik ei saa sellele pihta. Ostsin sealt ühte 1-liirtist pakiveini, mis maksis 4.69. Varem oli Selveris sama hind, aga umbes kuu aega tagasi muutus see nipsust 5.99-ks. Samas selgus kassatsekilt, et RIMI-s alkoholile 10% soodustus ei laiene, erinevalt Selverist. Võta või jäta.
Nii see pensionäri päevake möödub, poes käies, erinevaid soodustusi jahtides, söögi ja une üle muretsedes. Ja õhtud mööduvad muidugi telekat vaadates.
Enamuse ajast vaatan seriaale. Mulle lihtsalt meeldivad need aeglaselt kulgevad lood. Netflixis on valikut üksjagu. Viimati vaatasin "Man in Full", üsnagi lahe seriaal, kus polnud päris üheselt paika pandud, kas edukas ärimees, keda ähvardab pankrot, on hea või paha. Või kumba sorti on mees, kes teda vihkas, aga samas ka imetles, ja tema pankrotti tagant tõukas. Polnud päris klassikaliselt välja joonistatud ka endise naise ja uue noore naise karakterid. Kokku oli seda 6 osa, ei jõudnud tüütuks minna.
Pikemate seriaalidega on see häda, et nad ammendavad end. Vaatasin tükk aega "Blacklisti", aga kui ühel hetkel said vanad saladused lahendatud ja endised vaenlased olid surnud, tulid mängu uued ja senitundmatud teemad. Mul sai villand, seda enam, et kena meespeategelane ka ära tapeti. Hakkasin siis vaatama haiglaseriaali "New Amsterdam", kus sama näitleja peaosas oli. Ilusaid noori mehi on ikka kena vaadata. Nagu Manuel Carcia-Rulfo sarjas "The Lincoln Lawer".
Eesti televisioonist vaatan Pealtnägijat, Aktuaalset kaamerat, siis vahel ka Masterchefi. Seriaalidest on lemmikud inglise seriaalid nagu "Vera", Shetland", praegu vaatan sarja "Ridley" uut hooaega, mis on sama hea kui eelnimetatud sarjad. "Isa Brown" on ka lahe, hiljuti tulid uued osad. Jupiteri abil vaatan vanu "Õnne 13" osasid, mis olid ja on praegugi mõnusad ajastu kroonikad. Olen järjega aastas 2006, kus Kaljo Kiisk on veel elus, nagu kõik teisedki, kes praeguseks manalamehed. Andra Teede kirjutatud stsenaarium on minu jaoks liiga veider ja punnitatud. Neid uusi osasid ma ei vaata. Mäletan, kui Helgi Sallo ükskord ütles, et praeguste osade dialoogid on ebausutavad, inimesed niimoodi ei räägi.
Poliitikasaateid ei vaata, mõnikord satun mõne meelelahtutussaate peale. Siiski järjepidevalt neid ei jälgi. Kui just mõnest etteastest ajakirjanduses räägitakse, kas kiitvalt või laitvalt, siis vaatan, kuidas mulle tundub. Enamuse ajast vaatan ETV, aga mõnikord satun ka teiste kanalite saateid vaatama. Viimati aavaldas mulle muljet Laser, kus Marii Karell lahkas ennast ausaks meheks nimetava endise kelmi Tomas Legranti segaseid ja läbipaistmatuid ärisid. Legrant tundis ennast solvatuna ja kaebas pressinõukogusse saate tegija ja telekanali TV3 peale. Paraku ta sealt õigust ei saanud. See skandaalne paat Mallukas ja tema tulevane mees Tomas tegelevad usinalt kaebamiste ja skandaalidega. See toob ilmselt hästi raha sisse.
Mõnel õhtul suhtlen ma inimestega ka. Vähemalt ühe pika kõne nädalas pean oma nn."tegevsõbrannaga". Siis räägin veel tütrega või mõne teise sõbrannaga. Messingeris vestlen ajaviiteks nendega, kellega mul suurt ühisosa pole. Päriselt kokku saan üldse vähestega. Detsembris lähme "Vitamiini" kontserdile Tiinaga, kes varem oli Toomase sõbranna. Ilmselt temaga katsume ka kuhugi aastavahetust tähistama minna. Vana aasta plaanidesse tahaks võtta Kaja Kärneri näituse külastamise, aga pole veel otsustanud, kellega minna. See võiks olla selline inimene, kellega nähtu üle arutleda. Üks selline vana sõbranna mul ju on, aga ma ei ole suutnud talle helistada. Ta käib ise maalimas, aga tema stiil on mulle võõras. Nii kardan, et ka selle näituse muljed meil ei ühti. Võib-olla tuleb Tartust üks sõbranna siia kutsuda. Või lähengi päris üksi.
Vahepeal on jõudnud väljas pimedaks minna. Loen veel veidi raamatut, enne kui teleka ette maandun. Koristamisega on aega, homme ka päev.
2 kommentaari:
Viimane lause on minu lemmiklause ja kohati praeguse elu moto. :)
Sul on väga hästi lahti kirjutatud päev.
Minu elu on hetkel nii segane, et ise ka ei saa enam aru, mis toimub. Liiga palju korraga toimub. Aga on ka plaanis kirjutada oma päevast. See on nii hea teema TT-l välja pakutud.
Ootan nii sinu kui teiste omaaegsete blogijate päevaaruandeid :)
Postita kommentaar