Minu päev

 Mõtlesin, et minu päevad on nii igavad, et pole neid mõtet teistega jagada. Aga mis sa ära teed, loed teiste jutte ja vägisi kipuvad näpud klaviatuuri kallale, et teada anda, et aga minul on nii. No ja kaua ma ikka teiste kommentaariumi risustan, teen siis juba oma postituse.

Minu päev sõltub suuresti sellest,kuidas ma maganud olen. Täna ütles mu aktiivsusmonitor, et oli rahuldav öö. No eriti hea ta mulle ei tundunud, lõpuosas oli palju segaseid unenägusid. Aga eks see kaasnebki  kerge une faasiga. Mu eelmine unemonitor jagas une kolmeks sordiks, sügav, kerge ja REM-uni. Uus neil kahel viimasel vahet ei tee, aga kas ongi vaja. Oluline on, et sügavat und oleks, see annab väljapuhkamise tunde. Seekord oli sügavat und ligi tund, mõnikord pole üldse, aga mõnikord on isegi ligi kaks tundi. See on juba suursaavutus. Täna tahtsin oma unepilti ka teiega jagada, sudisin telefonis ja juhendites ikka oma tund aega, et saaksin ekraanipildi salvestada. Vaadates neid Youtube videosid, kus screenshoti tegemiseks pidi kahele nupule samaaegsel vajutama, ei andnud see varasematel katsetustel mingit tulemust. Uurisin siis täna edasi oma konkreetse Androidi mudeli hingeelu, ja sain  hakkama. Mitte nuppude vajutamisega, vaid üle ekraani viipamisega. Niiet võib öelda, et päeva tegu on tehtud.

Kogu ekraanipilt ära ei mahtunud, pidin valima, kas ära jääb ülemine või alumine osa. lõpuks jäi mõlemast jupp puudu. Ülevalt hinnang, et uni oli rahuldav (enamasti on mul kehv) ja alt see, et ärkamisi oli 2, üks kell 02.49 kuni 02.58 (siis võtsin oma teise pooliku unetableti) ja teine kell 04.04- 04.21. Uinusin kell 01.11, ärkasin kell 08.59. Nii see ka oli, ilmselt oli väga lühikesi ärkamisi veel paar korda, aga kuna jäin kohe uuesti magama, siis seda ei fikseeritud. 

Seega, kuna uni oli päris hea, lootsin tegusale päevale. Siiani pole muud ette näidata, kui õues küüslauguküünte istutamine, mis oli siiani tegemata. Aga kuna omakasvatatud küüslauk on ikka parem, kui poest ostetud, siis tegin nüüd selle töö ära. Ühtlasi kaevasin üles vanad maasikapõõsad, et neile ruumi teha. Jätsin küll vahele ruumi, et saaksin uued põõsad istutada, aga otsustasin ümber. Vahele külvan tilli ja istutan talisibulat. Siis mõtisklesin veel, et kuhu kevadel maasikad istutada. Leidsin ka sellele lahenduse, tuleb uue tulbipeenra äärde veel murust jupp üles kaevata, aga seda juba kevadel.

Tulin tuppa ja kõht oli tühjaks läinud. Valida oli kaks varianti, kas poest ostetud valmistoit või ära küpsetad lõhe, mille olin paar päeva tagasi ostnud. Valmistoit oli eile Coopist ostetud kotletid ja mulgipuder, mis neil on ülihää. Aga kuna nälg polnud veel silmipimestav, otsustasin kala ära teha. Muidu läheb maitse ja lõhn kahtlaseks. Tavaliselt teen lõhet ahjus fooliumis 20 minutit küpsetades, juurde riis, valge külm kaste ja toorsalat. Aga kuna Masterchefi saatest oli ka mul tekkinud isu teistsuguste valmistusviiside järgi, siis tegin seekord teisiti. Lõhe küpsetasin ahjus lahtiselt, ja panin sinna peale muna, majoneesi ja juustusegu. Pannile panin alla võid, ja kuna kala ei täitnud kogu panni ära, lisasin kõrvale üleeile keedetud kartulid. Need pruunistusid ahjus kenasti ära ja kattesegu jagus neilegi. Juurde keetsin külmutatud aedvilju, millele tegin kastme FB-s nähtud retsepti järgi. Pannile või, küüslauk, porru, külmutatud rohelist, pisut jahu ja sisse aedviljade keetmiseks kasutatud puljongivedelikku. Kokkuvõttes sai nii hüva roog, et sõin seda ülearugi. Oleksin pidanud pildistama seda siis, kui see pannilt tuli, aga siis oli söömisega juba kiire. Järgi jäi niipalju, üks tükk kala ja pisut kartuleid. Aedvilju jäi ka alles, aga need on teises nõus.

Plaan oli täna veel ka koristada, aga kas ma selleni jõuan, ei tea. Blogimine võtab ka oma aja ära. Nii need lühikesed päevad kaovad, pimedas ei taha suurt midagi enam teha. Ega hästi ei näe ka, näiteks õmmelda või midagi muud näputööd teha. Või on see lihtsalt vabandus, miks ma neid asju ei tee.

Eile oli teistsugune päev. Käisin massaazis ja kahes poes. Coopis sellepärast, et valmistoitu osta, sest seal on see palju soodsam kui Selveris ja maitsvam ka. Selveris aga käisin sellepärast, et kasutada Kuldse kolmapäeva 10%-list soodustust seenioridele. Arve tuli üsna suur, sest see sisaldas ka alkoholi. Seekord oli 5-tärnine Ararat väga hea hinnaga, võtsin siis kohe mitu. Lisaks ostsin materjale lapsega Ceasari salati tegemiseks: kõva juustu (mitte küll parmesani, aga käivad teised soodsamad variandid ka), oliive, väikesi tomateid ja suitsetatud kana rinnafileed. See oli ka ülisoodne- 9.99 kilo. Võtsin sedagi mitu. Lisaks priiskasin ja ostsin eelküpsetud Pardi confiti, 12,99. Kuna sel oli tähtaeg sügavas detsembris, siis aega on selle küpsetamisega. Nii see arve mul 80 euro kanti tuligi. Muidu oleks olnud 90 eurot, aga see kuldne soodustus.

Meie kandis on veel kolmaski pood- RIMI. Seal käin ma põhiliselt kala ostmas. Seal on seenioridele sooduspäev esmaspäev. Kui eelmine kord käisin esmaspäeval, siis tsekil ma soodustust ei näinud. Küsisin teenindaja käest, miks ei ole. Selgus, et sissepääsu juures on mingi infokassa, kus tuleb kupong võtta ja siis alles kehtib soodustus. Seekord  mässasin ennastunustavalt  kupongi otsimisega ja lõpuks teenindaja abiga sain selle aktiveeritud. No miks peab asi nii keeruliseks aetud olema. Ilmselt ikka sellepärast, et siis kõik ei saa sellele pihta. Ostsin sealt ühte 1-liirtist pakiveini, mis maksis 4.69. Varem oli Selveris sama hind, aga umbes kuu aega tagasi muutus see nipsust 5.99-ks. Samas selgus kassatsekilt, et RIMI-s alkoholile 10% soodustus ei laiene, erinevalt Selverist. Võta või jäta.

Nii see pensionäri päevake möödub, poes käies, erinevaid soodustusi jahtides, söögi ja une üle muretsedes. Ja õhtud mööduvad muidugi telekat vaadates.

Enamuse ajast vaatan seriaale. Mulle lihtsalt meeldivad need aeglaselt kulgevad lood. Netflixis on valikut üksjagu. Viimati vaatasin "Man in Full", üsnagi lahe seriaal, kus polnud päris üheselt paika pandud, kas edukas ärimees, keda ähvardab pankrot, on hea või paha. Või kumba sorti on mees, kes teda vihkas, aga samas ka imetles, ja tema pankrotti tagant tõukas. Polnud päris klassikaliselt välja joonistatud ka endise naise ja uue noore naise karakterid. Kokku oli seda 6 osa, ei jõudnud tüütuks minna.

Pikemate seriaalidega on see häda, et nad ammendavad end. Vaatasin tükk aega "Blacklisti", aga kui ühel hetkel said vanad saladused lahendatud ja endised vaenlased olid surnud, tulid mängu uued ja senitundmatud teemad. Mul sai villand, seda enam, et kena meespeategelae ära tapeti. Hakkasin siis vaatama haiglaseriaali "New Amsterdam", kus sama näitleja Ryan Eggold peaosas oli. Ilusaid noori mehi on ikka kena vaadata. Nagu Manuel Carcia-Rulfo sarjas "The Lincoln Lawer". 

Eesti televisioonist vaatan Pealtnägijat, Aktuaalset kaamerat, siis vahel ka Masterchefi. Seriaalidest on lemmikud inglise seriaalid nagu "Vera", Shetland", praegu vaatan sarja "Ridley" uut hooaega, mis on sama hea kui eelnimetatud sarjad. "Isa Brown" on ka lahe, hiljuti tulid uued osad. Jupiteri abil vaatan vanu "Õnne 13" osasid, mis olid ja on praegugi mõnusad ajastu kroonikad. Olen järjega aastas 2006, kus Kaljo Kiisk on veel elus, nagu  kõik teisedki, kes praeguseks manalamehed. Andra Teede kirjutatud  stsenaarium on minu jaoks liiga veider ja punnitatud. Neid uusi osasid ma ei vaata. Mäletan, kui Helgi Sallo ükskord ütles, et  praeguste osade dialoogid on ebausutavad, inimesed niimoodi ei räägi. 

Poliitikasaateid ei vaata, mõnikord satun mõne meelelahtutussaate peale. Siiski järjepidevalt neid ei jälgi. Kui just mõnest etteastest ajakirjanduses räägitakse, kas kiitvalt või laitvalt, siis vaatan, kuidas mulle tundub. Enamuse ajast vaatan ETV, aga mõnikord satun ka teiste kanalite saateid vaatama. Viimati aavaldas mulle muljet Laser, kus Marii Karell lahkas ennast ausaks meheks nimetava endise kelmi Tomas Legranti segaseid ja läbipaistmatuid ärisid. Legrant tundis ennast solvatuna ja kaebas pressinõukogusse saate tegija ja telekanali TV3 peale. Paraku ta sealt õigust ei saanud. See skandaalne paat Mallukas ja tema tulevane mees Tomas tegelevad usinalt kaebamiste ja skandaalidega. See toob ilmselt hästi raha sisse. Viimati olevat Marii Karell Yana Toomi vihale ajanud oma küsimustega.

Mõnel õhtul suhtlen ma inimestega ka. Vähemalt ühe pika kõne nädalas pean oma nn."tegevsõbrannaga". Siis  räägin veel  tütrega või mõne teise sõbrannaga. Messingeris vestlen ajaviiteks nendega, kellega mul suurt ühisosa pole. Päriselt kokku saan üldse vähestega. Detsembris lähme "Vitamiini" kontserdile Tiinaga, kes varem oli Toomase sõbranna. Ilmselt temaga katsume ka kuhugi aastavahetust tähistama minna. Vana aasta plaanidesse tahaks võtta Kaja Kärneri näituse külastamise, aga pole veel otsustanud, kellega minna. See võiks olla selline inimene, kellega nähtu üle arutleda. Üks selline vana sõbranna mul ju on, aga ma ei ole suutnud talle helistada. Ta käib ise maalimas, aga tema stiil on mulle võõras. Nii kardan, et ka selle näituse muljed meil ei ühti. Võib-olla tuleb Tartust üks sõbranna siia kutsuda. Või lähengi päris üksi.

Vahepeal on jõudnud väljas pimedaks minna. Loen veel veidi raamatut, enne kui teleka ette maandun. Koristamisega on aega, homme ka päev.